PUUHOOLDUS

 


Arborist on puuhooldaja, kes tunneb puittaimede liike ja nende ehitust - talitust ning kasvunõudeid ja oskab puid nende erinevatel eluetappidel hooldada. Arborist tunneb ka puittaimede kahjustusi ning oskab kindlaks määrata puittaimede tervislikku seisundit ning hooldusvajadust. Arborist oskab kasutada mootorsaagi ja võsalõikurit, töötab nii maapinnalt kui korvtõstukist ja suudab vajaduse korral turvaliselt langetada puud ka piiratud ja ohtlikus ruumis. Vilunumad arboristid hooldavad vajaduse korral kõrgeid puid ka ilma tõstukita, tõustes alpinistivarustuse abil puu võrasse.
Kuid ka väiksemad koduaia puud ja põõsad vajavad hooldust - viljapuud kujundamist, hekid pügamist ja ilupõõsad noorendamist. Kindlasti ei tohiks lasta seda teha võhikutel, kes hoogsalt latvu eemaldades neid köndistavad ja sellise tegevusega puu hukule saadavad.
Probleemide ennetavaks lahendamiseks peame rakendama õiget kasvatustehnoloogiat, peame oma aias taimi jälgima, sest vaid siis näeme ohte. Arborist tunneb lisaks puittaimedele ka seeni ja putukaid, taimehaigusi ja oskab parandada tehtud vigu. Arborist teab, et looduses on kõigel kõigega seos, et looduses on kõik elav ja me hingame temaga koos.  Mind sunnib tervislikult elama tahe näha oma puid kasvamas tervetena ja kaua.

Vaata ka minu sõprade tegemisi:
 www.arborest.ee



Puude ja põõsaste lõikus

Igal aednikul on omad tähelepanekud, minul algajatele aiapidajatele tosin lihtsat soovitust:

1. Lõika nii vähe kui võimalik – iga vigastus teeb taimele valu.

2. Parim aeg puude ja põõsaste sh hekkide lõikuseks on juuni, juuli august – siis kasvavad haavad kõige paremini kinni.

3. Kunagi ära lõika külmakraadide või mahlajooksu ehk pungade moodustamise ajal maikuus – taim võib murduda või kuivada.

4. Alusta noore taime kujundamist varakult – vanemas eas muret vähem või kogunisti vaeva polegi, ka oksarisu on vähem.

5. Istutades ära esimesel aastal midagi kärbi – taimel on juurdumisega niigi tegemist.

6. Lõikehaavu ei pea katma mitme millegagi – taimel on endal kaitsevõime.

7. Kasuta õigeid ja teravaid tööriistu – siis ei teki lisavigastusi.

8. Vanad luuviljalised puud (eriti kirsid) ei taha tugevat tagasilõikust – neil on vähe uinuvaid pungi.

9. Ilupõõsaste lõikamisel jäta esialgu meelde: lõikan õigel lõikamise ajal põõsast välja maani tasa 3-5 a tagant väga vanad oksad pärast õitsemist ning õpin oma põõsaid tundma

10. Poogitud taimede lõikamisel küsi nõu – muidu võib pookekoht äralõigatud saada.

11. Õpi ise ära lihtsad lõikamisvõtted – see pole sugugi raske.

12. Ära lase juhuslikke võõraid oma taimede kallale – koos kalli rahaga võid ilma jääda tervest puust.

Tõtta ka talvel puudele ja põõsastele appi!

Rohke lume tõttu on puud ja põõsad väga raske surve all. Seda abi ootavad kõik taimed, keda raske lumekoorem looka vajutab: tiheda võraga viljapuud, kadakad, ebaküpressid, elupuud ja ilupõõsad. Hädavajalik oleks neid õrnalt raputada ja liigsest koormast vabastada. Külmakraadidega on oksad väga haprad, seepärast raputa-saputa väga ettevaatlikult! Langeva lume võib lükata puu alla. Kõik, mis on jäänud lume alla, on samas kaitstud külma eest.

Ettevaatlik tuleb olla mändidega, sest nemad koguvad endale suured lumemütsid peale ja kerge raksatusega võivad rasked oksad kukkudes tekitada õnnetusi.

Loodus ootab pikisilmi tuult ja tormi, et seda koormast vabastamist ise toimetada. Koheva lume kandamid tulevad siis kergelt maha, kuid okste külge kleepunud lumemütsid võivad puudele hoopis kurja teha.

Hoolitse oma puude ja põõsaste eest, siis on ilu ja rõõmu ka järgnevatel aastatel!



Kaunilt lõigatud võra - puul on jäetud puu kuju ja juhtoksad

Tihedaks kärbitud okstel on liigse lumeraskuse tõttu murdumised paratamatud

Valtu hästi korrastatud õunaaed rõõmustab möödasõitjaid igal aastaajal

Õige langetusnurk tagab puu õige langetamise suuna

Varakevadel nudiks lõigatud remmelgas on üks väheseid erandlikku lõikamisviisi taluv puu



Kujundamata võra ja vale lõikamisviisi tagajärjel haigestunud puu on määratud enneaegsele hukule ning on tormiohtlik